helllouu, pole vist ammu kirjutanud :D aga palju palju on juhtunud. inimese elu võib ikka uskumatult muutuda.... alustuseks olen vaba ja vallaline, jee (vist) aga valus oli ka :((( . teiseks lähen lube nüüd tegema ja saan auto ka ja terveks suuveks ma lähen soome tööle. need on siis värskemad uudised ja väga positiivsed ka sest mul nii hea kõik . siis siin on hullumeelsedi aegu olnud, ikkka täitsa kreisiii aga ma arvan et ei hakka siiia nendest kirjutama, kirjutan siia kuna jälle kripeldab midagi südamel ja tahaks lihtsalt sellest kirjutada, et saaks välja öeldud. ei oska kuskilt alustada aga tunnen, et mu elust on palju kadunud, just mõtlen sõpradest, pole enam siin kodukandis inimest kes mulle helistaks ja ütleks, tsau kuule, tule välja, räägime, kuidas sul läheb jne. kõik on sellised et aa kuule mdea helistab hiljem ja tegelt ei võta keegi ühendust jne. välja kutsumisest ei hakka rääkimagi, ainult siis meenun mina kui on surmigav. see kõik ajab nii segadusse mind ja ma ei tea mida neist inimestest enam mõelda ja kes ma neile üldse olen ? ja kas ma tähendan nende jaoks üldse midagi ? üli nõme on kuhugi minna ja siis näed neid inimesi seal ja siis kõik tulevad oii tsau kallikene ja blablabla aga miks mind ei ole muidu olemas ? muidu keegi ei märka mu olemasolugi. ei tea kaua saab mõningaid inimesi enam on sõpradeks või sõbrannadeks nimetada kui selline suhtumine on.
tsau .
K.
